Feminine traits I want to learn more

It`s interesting that getting older and kind of growing up helps you get in peace with the feminine side of you. Or at least this is what I have learned and experience the past 6-7 years.

I have absolutely learned to love being a woman and learned to respect and cherish myself and women in gerenal. It`s like God is putting the bigger picture of me together and it is interesting to see what he is doing and how God is revealing my misunderstandings and false expectations.

Yet at the same time God is confirming me that the things I have been believing about myself and about being a woman, a godly woman have been there all along. Somehow I just have been afraid to live according to it.

When I say that the biggest thing I have learned in past years is actually learning how to be a woman, people and especially men smile. And I kind of know why, but it is true and what can I say!

I have met lots of people those past years, more than I could become true friends with, I have travelled enough, read a lot, experienced a lot, worked hard, have grown spirityally very deep and worked hard but the biggest thing I feel most joy of is learning more and more how to be a godly woman.

I know it is a journey, an interesting process that goes on all life with diferent stages of life, but right now and for the year 2010 I have decided that I would like to grow more as a godly woman, as a true human being and learn how to:

1. Believe when everyone else doubts;


2. Inspire people rather than teach them;


3. Become an example of what is good, do good and not exude negative energy, attitute;


4. Care for others when no-one else will;


5. Follow my dreams and calling from God with absolute conviction;


6. Love even when people don`t deserve it;


7. Give without expecting anythings back;


8. Seek understnding rather than resort to quick, easy and subjective conclusion;


9. Serve God as a real godly woman.

It looks to me that this year will be a year of shaping my attitute. It sure is needed as I lack in every aspect mentioned above.

But with Gods grace I am who I am - a godly woman created to serve Him and created in his image!

How precious it is to be called His daughter and know - not because of who I am, not because of what I have done. But because of who is God and what he has done for me and all human kind.

Just because of the blood of Christ! One man and yet God daying once for all of us! Even for a woman like me! Dying for beloved daugther that I am!

Praise the Lord for he is mighty and does great things in me!

Rocking chair

Worry is like a rocking chair - it gives us something to do but it doesn`t get us anywhere!

Isn`t it well said? Are you sitting on that chair? I know I sometimes am.
Are you feeling too comfortable on that rocking chair? I know I sometimes am

What we worry about?
40% are things that will never happen
30% are about the past - which can`t be changed
12% are critisis by others, mostly untrue
10% are about health, which gets worse with stress
8% are about real problems that can be solved

Proverbs 12:25 says - an anxious heart weighs a man down
Matthew 6:27 adds - who of you by worrying can add a single hour to his life?

But Philippians 4:6-7 encourages us - do not be anxious of anything, but in everything , by prayer and petitition, with thanksgiving, present your requests to God. And the peace of God, which transcends all understanding, will guard your hearts and your minds in Jesus Christ.

If worry fills our heart and mind, if we are sitting on that rocking chair, do we even have room left for God, for Jesus Christ?

If worry is rooted so deep in us is there any space for us at all? Is that person me with all the potential and giftings given by God or is it somebody who is scared to live and live the life God has created for me to have?

If worry is weighing me down maybe it is time to give it over to somebody who actually can carry it all? Maybe it is about time to give it all to Christ and by that give Christ back the rightful throne in my heart as my Lord and Saviour, as my God?

Maybe it is about time to make God a GOD OF MY LIFE?

PS: I have been inspired by a book called "Having a Mary heart in the Martha world" by Joanna Weaver! What a treat and inspireing book! The chaper about worry challanged me especially! Excited to read and discover more about having Mary heart in Martha world!

Kus on sinu tugevus ja jõud? Mis on sinu tõde?

Tänapäeval on maailmas kõik relatiivne - üks arvab nii, teine arvab naa. Üks teadlane tõestab, et mingi teooria ja lähenemine on ainuõige, teine teadlane tõestab, et see teooria ei lähe mitte.

Rääkisin just nädalavahetusel keskkonna teemadega igapäevaselt tegelevate inimestega. Nad kurtsid, et ei olegi võimalik kirjutada mingile teooriale põhinevaid teaduslikke artikleid, sest kui ühel päeval on üks teooria õige, siis järgmisel päeval lükatakse see mingi muu teooriaga ümber. Ja inimestel on raske sellises teadmises orienteeruda ja seisukohti võtta. Inimesed filosofeerivad ja filosofeerivad, tõestavad ja näitavad. Aga õigeid vastuseid ei saa.

Ühelt poolt räägitakse, et pambusest tehtud riided on kõige keskkonnasõbralikumad, aga samas selleks, et neid teha, raiutakse pambuseid, millest elavad pandad, kes on maailmas väga ohustatud loomaliik. Elu ringleb ja ringleb ja üks asi mõjutab teist ning raske on siis otsustada, mis on millegi hind.

Aga kus on siis see õige ja hea millele oma elu rajada ja valikuid teha?

Milline on see vundament, mida ei saa üks või teine teooria ümber lükata? Ja isegi kui näiliselt saab, kas on siis mõni vundament, mille kasuks sa julged otsustada, et sellel ma seisan?

Kust teab üks inimene täna, mis on õige ja mis vale? Millele põhinedes teha otsuseid kui kõik on nii muutuv ja relatiivne? Kas on meil siis üldse julgust otsustada? Kas me siis julgeme otsuseid vastu võtta? Ja kui me siis lõpuks otsustame, kui püsiv on meie otsus?

Kas pole mitte nii, et iga päevaga on üha enam ja enam näha, et otsuseid ei võetagi tegelikult vastu? Toimub ainult näiline otsustamine?!

Psalmid 31:4-6 ütleb- sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind. Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse. Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

Veel ütleb Jumal meile, oma rahvale Jesaja 41:10 - ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal; ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!

Ning lõpuks julgustab meid Psalmid 119: 9-11 - Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi. Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest! Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu!

Kui sa ütled, et oled kristlane - siis mis on sinu kalju ja kindel mäelinnus? Kas on need igasugused teooriad või on see sinu Jumal? Kui sa ütled, et oled kristlane ehk Kristuse järgija, kui palju järgid tegelikult Kristuse eeskuju oma igapäeva valikutes? Kui sa usud, et on Jumal, kas sa usud siis ka, et ta on TÕE JUMAL?

Kui sa ei usu üldse Jumalasse, siis millesse sa usud? Millel põhineb sinu otsustamine selles relatiivses maailmas? Kui palju saad usaldada seda oma vundamenti, mis iganes see siis ka poleks?

Ja lõpuks küsin ma ikka - kus on sinu tugevus ja jõud? Mis on sinu tõde?

Jessica Shaveri raamatu "Ma sündisin abordi ajal" peategelane

Väga liigutav lugu! Tunnistus Jumala suurusest ja sellest, et Jumal annab elu ja Jumal võtab elu ja kellelgi ei ole õigust seda tema eest võtta.

Täna on Gianna Jessen elus - ajukahjustusega, käimisraskustega ja kõnelemisraskustega, kuid tunnistus suurest Jumala imest!

Kas pole mitte tema - vanemate ja ühiskonna poolt põlatud naine julgustus ja eeskuju rõõmust ja sellest, kui oluline on üks elu?

Laps, keda vihati sellest hetkest kui ta eostati, kuid ometi on ta täna tunnistuseks Jumala suurusest!

Gianna Jessen on inimene, kelle tahtsid tema vanemad abordi kaudu kotada, kuid kes jäi ellu! Täna on ta tunnistus elust ja selle tõelisest tähendusest!

Gianna Jessen lugu osa 1: http://www.youtube.com/watch?v=kPF1FhCMPuQ

Gianna Jessen lugu osa 2: http://www.youtube.com/watch?v=k8B1nKGIAeg&feature=related

Lühidalt ka siin: http://www.youtube.com/watch?v=X-j9CDgRSt8&feature=related

Elust enesest

http://echo.planet.ee/vv/a/elust.html

Ühekordse kasutuse ajastu

Elame "ühekordse kasutuse" ajastul ning kõik, mis meid kohe ei rahulda, asendatakse pigem uuega ega nähta vaeva vana korrashoidmisega. Niimoodi vahetame me pisiasju, kodusid, töökohti, hobisid, autosid, riideid, toitu ja inimsuhteid ning uskumisi ja religiooni.

Mis ei meeldi, viskame minema! Tekitame sellega prahti ja meie jaoks tarbetuid asju. Tekitame sellega meie jaoks tarbitud ja siis tarbetuid inimesi ja inimsuhteid ning rahuldamata vajadusi iseendas.

Oleme nagu lapsed, kes suurima innuga avavad uusi ja uusi jõulukinke ja kui paber on ümbert ära võetud, viskame mänguasja nurka, sest meie esimene uudishimu on rahuldatud ja see, mis pakendi sees ,on üks järjekordne mänguasi, mida me tegelikult ei vaja. Ja nii elame me pidevas rahuldamatuses ning ei mõista isegi tahta ja soovida igavikulisi asju. Nii ei taha, soovi ega vaja me Jumalatki!

Luuka 12:33b-34 ütleb: tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsega ensele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas, sest kus on teie aare, seal on ka teie süda!

Kus on meie süda sellel ühekordse kasutamise ja tarbimise ajastul? Kus on sinu süda?

Igatsus olulise ja püsva järgi

Lugesin täna hommikul Raadio 7 sõna tänaseks päevaks. Tänane põhiteema oli - kuidas jätta maha kestev pärand?

Üks oluline lause mis mind väga puudtutas oli: Jumal on meie südamesse pannud olulisuse ja püsivuse igatususe, sest me oleme seotud igavese eluga.

Korraga sai mulle üks asi väga selgeks - me kristlastena oleme tõepoolest kutsutud mõtlema suuremalt, mõtlema tulevikust, aga mitte lihtsalt oma teamistest vaid Jumala Vaimu juhtimises. Ma mõistsin, et igavese elu igatsus ehk igatus millegi OLULISE ja PÜSIVA järgi on kirjutatud Piibli igale leheküljele. Jumal hindab ja soovib ja tahab seda, mis on oluline ja püsiv.

Jumal tahab:

1. Et me oleksime armastuses püsivad - nii oma kaasinimeste kui Jumala enda vastu. Sellepärast lõi Jumal mehe ja naise, abielupaari, perekonna ja lapsed, koguduse ja rahvad. Et me oleksime püsivad armastuses, sest armastus katab kinni pattude hulga (1 Pt 4:8). Kas pole see ka põhjus, miks pea kõigis inimestes on igatsus abikaasa ja perekonna järgi? Et kogeda ja anda ja õppida seda püsivat väärtust armastust?


2. Et me oleksime tema teenimises püsivad- Et me ei vahetaks teda kellegi teise, mingi teise Jumala vastu, et me oleksime ustavad ja järjepidevad. Selleks on Jumal andnud meile oma Sõna ja Püha Vaimu ja palve.


3. Et me püüdleksime igavese elu poole ja kutsuksime kõiki inimesi taotlema seda tõotust. Mis saab olla veel püsivamat kui igavene elu? Mis saab olla veel olulisemat kui valik - kas elu või surm? Mis on veel püsivamat kui Jumala Sõna? Mis on veel püsivamat kui Kristuse ristisurm, kes suri üheainsa korra kõikide inimeste eest?


4. Et me kogeksime meeleparandust ja muutust. Et me paneksime Kristuse vere läbi ja Püha Vaimu abil maha kogu patu.


5. Et me andestaksime teistele nende patud meie ja teiste vastu nii nagu Jumal on meile andestanud. Mis on veel olulisem ja püsivam kui see, et me ei tuleta enam meelde ja do not hold against (eesti keeles ei ole head väljendit) neid asju, mille pärast teine inimene on andestust palunud ja mille tegemist või mittetegemist ta kahetseb.
   

Ja lõpuks peame endalt küsima - mis on veel olulisemat ja püsivamat kui JUMAL ISE? Selle maa ja taeva Looja, Rahuvürst ja meie taevane isa? Mis on veel püsivamat ja olulisemat kui Jumala ja kolmainu side - Jumal, Kristus ja Püha Vaim?!

Kas pole mitte tõsi, et me kristlastena nii tihti mõtleme igavikulises perspektiivis ja mõnikord tunneme seepärast isegi, et me ei kuulu siia maailma? Et me oleme teistsugused ja et me tajume ja tunneme Vaimus, et kõikidel asjadel siin maailmas on palju suurem ja püsivam ja pikaajalisem mõju? Ja samas me tajume, et seda olulist ja püsivat on nii kerge ära lörtsida ja rikkuda ja et patu tõttu me seda just pahatihti teemegi!

Ja ometi teame me, et kui Jumal ise ei ütle et see või teine asi on oluline ja püsiv, siis on see asi nii väärtusetu ja lühiajaline?! Just nagu lihahimu, silmahimu ja elukõrkus?! Sest Jumal ütleb oma sõnas 1 Joh 2:16 - sest kõik, mis on maailmas - lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast. Kõik see on kaduv ja sellele ei tasu Jumala hea nõu kohaselt oma elu ehitada!

Kuidas läheb sinul OLULISTE JA PÜSIVATE ASJADEGA?

God the Creator and creation groaning under bondage

I woke up this morning very early and started to renew my blog. You can see the result here, I hope it is just a bit more attractive now :)

After finishing with the blog I decided to watch Yann Arthus Bertrand movie HOME. Just before going to church. You can find the link to the movie in Youtube here: http://www.youtube.com/watch?v=jqxENMKaeCU

I have seen the movie before and every time I see it, I am just amazed by the beauty of the earth, how God created everything so wisely (even this movie shows that all the created things could just not happen by accident, but were created by wise creator) and how we people are destroying it.

Just as described in Bible Genesis Chapter 1 Yann Arthus Bertrand takes us closer to the beauty of this earth and shows us how everything is connected and how getting one thing out of the balance influences something else in this system.

And it`s us, the people who with our actions take nature out of balance. We are the ones who were created by God himself to take care of this earth but instead we destroy it. We do that because of the sin. Life out of balance is life lived in sin. Life lived without God is life out of balance with its Creator and creation around us.

The movie helped me see the bigger picture - all the creation is under burden, under the sin and the nature cannot recreate itself so quickly just like that.

It is said in Bible - the creation is groaning under a bondage and waits eagerly to be set free. Romans 8:19-25 says: The Creation waits in eager expectation for the sons of God to be revealed. For creation was subjected to frustration, not by its own choice, but by the will of the one who subjected it in hope that the creation itself will be liberated from its bondage to decay and brought into glorious freedom of the children of God. We know that the whole creation has been groaning as in the pain of childbirth right up to the present time.

Not only so, but we ourselves, who have the firstfruits of the Spirit, groan inwardly as we wait for our adoption as sons, the redemption of our bodies. For in this hope we were saved. But hope that is seen is not hope at all. Who hopes for what he already has? But if we hope for what we do not yet have, we wait for it patiently

It is interesting that this passage in Romans says that actually all the creation will be liberated from the burden (the result of destruction) when all the sons of God (children of God, that is Christians) will be revealed.

This chapter says clarely that the destruction will continue till the day we all Christians are waiting for. This passage says that no matter how much better we try to act, no matter how environmentally active we become and how much we try to change the way we act, because of the sin in general it is not possible to contral the damage that started hundreds of years ago.

All the creation is waiting eagerly for the sons of God to be revealed because then the burden of the creation stops. Then God will bring the balance that he meant from the beginning for the creation to have! Praise the Lord for he is in control and he is the only way even in the survival or fate of this earth! Praise the Lord for He brings balance and takes away the results of sin and no one else can!