Elame "ühekordse kasutuse" ajastul ning kõik, mis meid kohe ei rahulda, asendatakse pigem uuega ega nähta vaeva vana korrashoidmisega. Niimoodi vahetame me pisiasju, kodusid, töökohti, hobisid, autosid, riideid, toitu ja inimsuhteid ning uskumisi ja religiooni.
Mis ei meeldi, viskame minema! Tekitame sellega prahti ja meie jaoks tarbetuid asju. Tekitame sellega meie jaoks tarbitud ja siis tarbetuid inimesi ja inimsuhteid ning rahuldamata vajadusi iseendas.
Oleme nagu lapsed, kes suurima innuga avavad uusi ja uusi jõulukinke ja kui paber on ümbert ära võetud, viskame mänguasja nurka, sest meie esimene uudishimu on rahuldatud ja see, mis pakendi sees ,on üks järjekordne mänguasi, mida me tegelikult ei vaja. Ja nii elame me pidevas rahuldamatuses ning ei mõista isegi tahta ja soovida igavikulisi asju. Nii ei taha, soovi ega vaja me Jumalatki!
Luuka 12:33b-34 ütleb: tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsega ensele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas, sest kus on teie aare, seal on ka teie süda!
Kus on meie süda sellel ühekordse kasutamise ja tarbimise ajastul? Kus on sinu süda?
14.2.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment